Seoses leedlampide tulekuga on valgusallikad muutunud väiksemaks ja muutunud on ka lampide konstruktsioon ja vorm, samas aga püsivad nägemisega seotud probleemid loomulikult endistena. Sellepärast on hea meelde tuletada räigusaistingu ja räigusevastase varjestusega seotud algtõdesid ja üle korrata, millele tuleks tähelepanu pöörata valgustite heleduse, räigusevastase kaitse ja räiguse hindamisel.
Räigusest
Räigus on üks valgustuse kõige keerulisematest puudustest, sest see põhjustab ebamugavust ja takistab detailide nägemist. Räigusaistingut tekitab heleduse sobimatu jagunemine vaateväljas ehk heledustase, või see, kui heledustase muutub liiga kiiresti. Kui heleduse vahed ei ole liiga suured, kaob räigus siis, kui silm on uute nägemistingimustega kohanenud. Vastasel juhul on räigusaisting aga püsiv. Räiguse tugevust mõjutab räiguse allika asukoht vaateväljas. Kõige suuremat räigusaistingut põhjustab vaatevälja keskel paiknev valgusallikas ja kõige väiksemat selle ülaosas asuv. Tundlikkust räiguse suhtes mõjutab ka vaataja iga.
Räigusevastane varjestus ja valgustite heledus
Valgustuspaigaldise räigusomadused sõltuvad ruumis olevate valgustite omadustest, ruumi mõõtmetest ja selle kujust, valgustite paigaldusjoonisest, pindade värvist ja samuti vaatleja kohast ruumis ja tema vaatamissuunast. Silmade tundlikkus räiguse suhtes sõltub suurel määral heledustasemest, millega silm on kohanenud. Kõik oleme seda kogenud maanteeliikluses, kus vastutuleva auto kaugtuled pimestavad pimedas aga päeva ajal ei sega meid üldse. Räigusevastane varjestus on üldnimi valgusti konstruktsioonile, mis takistab valgusti valgusallika suure heledustasemega osade otsest nägemist. Kõik valgusti optilise osa olevad materjalid põhjustavad valgusekadu, mis nõrgendab valgusti efektiivsust ja energiatõhusust. Valgusti nähtava osa heledus vaatamise suunas on üks valgusti räigust mõjutavaid suurusi. Valgusti heledus sõltub selle valgustugevusest (valguse kiirgus mingis kindlas suunas) ja valgusallika projektsioonipindalast vaatamise suunas.
Aga leedlambid?
Valgusallikate heledus on viimastel aastatel olnud kasvujoonel. Räigusaistingut tekitava heleduse piirväärtuseks peetakse üldiselt suurusjärku 10 000 cd/m2. Traditsioonilise 26 mm luminofoorlambi heledusklass on 11 000 cd/ m2, T5-luminofoorlampide oma vastavalt 15 000 - 33 000 cd/m2 ja kompaktluminofoorlampide heledus isegi kuni 70 000 cd/m2. Leedlampidega saavutatakse täna juba sama tugevaid valgusvoogusid nagu suurema osa traditsiooniliste valgusallikatega, aga nende heleduse suurusjärk on sadu tuhandeid ja isegi kuni miljoneid kandelaid ruutmeetri kohta (cd/m2). Nii suured heledused eeldavad seda, et valgusti räigusevastasele varjestuse projekteerimisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Eriti eraldiseisvate leedlampide ja COB-leedlampide puhul võib valgusallika väike suurus ja suur valgusvoog kergesti põhjustada räigusprobleeme. Sellised valgusallikad ei tohiks valgustis normaalsetest vaatamissuundadest näha olla.
Leedlampide tulekuga on valgusallikate ja nende valgustandva pinna suurus ja üldse lambid ise muutunud väiksemateks. Võtame näiteks sama tüüpi traditsioonilise kompaktluminofoorvalgusti ja leedlambi, mille mõlema netovalgusvoog ja valgusjaotus on võrdsed. Luminofoorvalgusti läbimõõt on 185 mm ja leedvalgusti oma 69 mm. Kiire arvutuskäik näitab, et antud konkreetse võrdluse puhul on leedvalgusti heledus umbes seitse korda suurem kui luminofoorlambil. Valgustite suuruse vähenemine muudab need heledamaks. Sellepärast peab räigusevastane varjestus olema seda suurem, mida väiksem on valgusti.
Mõttemõlgutusi
Kõige räigusega seotud asjaolude kontrollimisel on otsustava tähtsusega vaatlussuund ja valgusti suunatus. Tavalistes bürooruumides ei esine üldiselt erandlikke olukordi, aga näiteks haigla koridorides transporditakse patsiente voodites ja sellisel juhul vaatavad nad otse lakke. UGR-väärtuse arvutamine on küll võimalik, aga see ei anna meile mingit pilti erandliku vaatlussuuna räigusaistingust. Ka kaupluste avatud ruumis on palju valgusteid, mis on suunatud valgustama ruumis paiknevate lettide ja riiulite vertikaalpindu. Sellistes ruumides tuleb pöörata erilist tähelepanu räigusevastasele varjestusele, valgustite heledusele kõige halvemates vaatlussuundades ja ruumi adaptsiooniheledusele. Leedlambid kaotavad tänaseni valgusvoogu üldiselt rohkem kui traditsioonilised valgusallikad. See tähendab suuremat heledust lambi eluea alguses. Sellepärast kiirgavad leedlambid kasutuse alguses rohkem valgusvoogu ja nende poolt tekitatud räigusaisting on sama räigusevastase varjestuse puhul suurem, kui tavalistel valgusallikatel. Kasutusaja jooksul see vahe väheneb. Leedlampidega koos on hakatud laialdasemalt kasutama sisevalgustite optilise lahendusena läätsi. Läätsede võime piirata valgusvihku on üldiselt täpsem ja teravam kui tavalisel peegeloptikal. Sellepärast on heleduse muutumine läätsedega varustatud leedvalgustite valgusvihu äärealadel teravam ja ka seda võib pidada räigust lisava tegurina, kuna heleduse muutumine on üks räigusaistingut tekitavatest faktoritest. Valgusti poolt tekitatud räigust võib hinnata ka palja silmaga. Üks võimalikest viisidest on nn. "nokkmütsitest". Selle puhul istutakse tavalisel viisil oma töökohal ja vaadatakse harjumuspärases suunas. Samal ajal hoitakse mingit A4-suurust valgust mitteläbilaskvat plaati (nagu nokkmütsi nokka) silmade kohal, et takistada lähemal olevate valgustite paistmist otse silma. Kui sellise „mütsinoka" asetamine silmade kohale parandab vaateobjektide nähtavust, on selge, et üks või mitu valgustit töökohal tekitavad räigusaistingut.
Kokkuvõtteks
Valgusti poolt tekitatud räigust on alati hea hinnata ka palja silmaga. Hindamisel on oluline silmas pidada õigeid vaatlussuundi. Projekteerimisel tuleks silmas pidada, et UGR-väärtus on mitte valgusti vaid kogu valguspaigaldise omadus. Kui projektis on seatud UGRväärtuse suhtes nõudmisi, tuleb see arvutada objekti paigaldusgeomeetria, värvilahenduse ja töökohtade vaatlussuundade põhjal. Valgustite infost ja UGR-tabelitest leitud väärtused sobivad eelkõige vaid valgustite omavaheliseks võrdlemiseks.
Räigus | UGR |
Pole märgatav | 10 |
Märgatavuse piiril | 13 |
Märgatav | 16 |
Vastuvõetav | 19 |
Vastuvõetavuse piiril | 22 |
Ebameeldivuse piiril | 25 |
Ebameeldiv | 28 |
Talutava piiril | 31 |
Markku Varsila iGuzzini Finland & Baltic Oy